Kas teadsid kuidas sündis gelato?

Kes Firenze tänavatel jalutanud, on kindlasti nautinud gelatobaaride rohkust ja rikkalikku valikut. Põhjusega, sest kuigi  jäise maiuse leiutamise au kuulub ilmselt hiinlastele, peetakse Itaaliat tänapäevase gelato ehk jäätise sünnimaaks. Aga kas teadsite, et Firenzest pärit Medicite dünastial on ka jäätise ajaloos kandev roll?

Esimene teadaolev jäätise saamislugu on seotud Lorenzo II de Medici tütre ja hilisema Prantsusmaa kuninganna Caterina de Mediciga (1519 – 1589).  Caterina algatas võistluse, et leida “maailma erilisimat rooga, mida iial nähtud”. Võistlusel osalesid kuulsamad kokad kogu Toskaanast, kuid selle võitis tagasihoidlik lihakaupmees Ruggieri oma külma desserdiga dolcetto gelato.

Ambitsioonikas Caterina olla Toskaana köögi imedega Prantsuse kuningakojas uhkustada soovinud ning kutsus hobikokk Ruggieri endaga kaasa, et too lööks Pariisi oma maiusega pahviks. Ruggierile polnud kuulsus aga sugugi meeltmööda ja nii jäi üleilmne tuntus ja au saavutamata.

Arhitekti, teatrikunstniku, inseneri ja seitset muud ametit pidanud Bernardo Buontalenti (1531-1608) oli mees, kel polnud kuulsuse ja tähelepanu vastu midagi. Kui Toskaana suurhertsog Cosimo I kutsel külastas Firenzet Hispaania kuningas Felipe II, oli just Buontalenti see, kes pidi korraldama võimsa banketi, mis külalistel imestusesest suu lahti jätaks.

 

Üheks imetlusväärseks toiduks oli Buontalenti leiutatud magustoit – sorbett, mis oli tehtud jääst, sidrunimahlast, suhkrust, munast, meest, piimast ja veinist ning maitsestatud bergamoti ja apelsiniga. Just seda Bountalenti maiust peetakse tänapäevase  crema Florentine eelkäijaks.

Kiiresti sensatsiooniks saanud maiuse valmistamine nõudis ka jää hoiustamist  ning Buontalenti projekteeris esimesed külmad ruumid mis olid vooderdatud korgi ja puitpaneelidega. Jääkeldrite buumist annab tunnistust ka nendenimeline tänav Firenzes Via delle Ghiacciaie.

Tema leiutatud oli ka esimene käsijõul töötav vispel gelato vahustamiseks. Nii pole imestada, et just Buontalentit peetakse jäätise “isaks”  ning temanimeline jäätis gelato Buontalenti on tänaseni Firenze gelatobaarides au sees.

Prantsusmaale viis jäätise aga üks teine Itaalia jäätisemeister, sitsiillane Francesco Procopio dei Coltelli (1651-1727).

Ta võttis sünnimaalt kaasa oma vanaisa sorbetimasina ja retseptid ning rändas Pariisi oma õnne püüdma. 1686 aastal avas ta Café Procope, kus lisaks kohvile hakati pakkuma kohapealvalmistatud gelatot. Seni vaid kuningakodades olnud gelato jõudis nii kõigi maiasmokkadeni. Muide, et Café Procope tegutses otse Comédie-Française vastas, siis sai kohvikust kiiresti moodsaim kohtumispaik kogu Pariisis,  mida külastasid sageli intellektuaalid, filosoofid, kirjanikud ja poliitikud.

Café Procope külaliste seas olla olnud ka Voltaire, kellelt pärineb ütlus: “Jäätis  on nii  suurepärane, kahju, et seda pole seadusega piiratud”.

Kiidusõnadega võib nõustuda ning keelamise asemel lubage endale midagi tõeliselt head. Head gelatot!

Vaata Kopli taluköögis valmistatud gelato jäätiste infot SIIT